Uudised

Kirikute Öö toimub esmakordselt ka Rakveres

Käesoleval aastal toimub 10. juunil esmakordselt Rakveres Kirikute Öö. Tegemist on üleeuroopalise projektiga, mille raames hoiavad kirikud oma uksi külastajatele lahti hiliste öötundideni. “Kirikute Öö avab võimaluse tutvuda kristlusega vabas ja vahetus vormis. Erinevad kirikud pakuvad erinevaid võimalusi, kuidas samm-sammult läheneda kristlusele, kirikule, usule,” kirjutatakse projekti kogulehel www.kirikuteoo.ee. Eestis on Kirikute Öö toimunud varem Tartus ja Tallinnas juba 2012. aastast. Rakveres on projektiga ühinenud lisaks Kolmainu kogudusele ka Karmeli kogudus ja adventkogudus. Meie kirikus on programm järgmine:

18:00 – 00:00 Kirik on avatud kõigile huvilistele
18:00 – 18:30 Näituse „Palve judaismis, kristluses ja islamis“ tutvustus
19:00 – 19:45 Palvus taize lauludega
20:00 – 20:45 Ekskursioon kirikus, tornis ja võlvide peal
21:00 – 21:30 Orelikontsert. Musitseerib Lapua toomkoguduse organist Paula Pääkkönen
22:00 – 22:30 Näituse „Palve judaismis, kristluses ja islamis“ tutvustus
23:00 – 23:30 Päevalõpupalvus ehk kompletoorium
Vt ka http://www.kirikuteoo.ee/index.php?pg=kost34

Leeriõnnistamine kolmainupühal

22. mail 2016 toimunud kolmainupüha missal õnnistas meie piiskop Einar Soone koguduse liikmeteks 14 noort inimest. Kevadise leerikooli õppijad olid eelnevalt ristitud ülestõusmispühal, teinud eksami nelipühale eelneval nädalal ning said käte pealepanemise läbi meie koguduse nimepäeval Rakvere Kolmainu koguduse täisõiguslikeks liikmeteks. Leeripüha ei ole mitte teekonna lõpp, vaid algus. Soovime kõigile leerilastele õnnistusrikast kulgu koos Kõrgeimaga!

Rakvere kunagine Mihkli kirik pühitseti Kolmainu kirikuks 1698. aastal, kui Liivisõjast alates varemetes olnud kirikuhoone üles ehitati ja taas pühakojana kasutusele võeti. Sellest ajast peale saame lugeda ka oma koguduse ajalugu.

Ekskursioon koguduse eakatega.

Reedel, 13. mai varahommikul sõitis bussitäis eakamaid Rakvere koguduseliikmeid ekskursioonile mulgimaale. Igal aastal neljapäeviti kogunetakse kogudusemajja, kus koos kohvilaua taga meenutatakse oma igapäevasündmusi, kohtutakse huvitavate külalistega, lauldakse ja palvetatakse. Hooaeg päädib igal aastal ühise väljasõiduga mõnda Eestimaa piirkonda, kus kirikutes on vähe käidud.Seekord kulges sõit kõigepealt Pilistverre, kus sealne vaimulik Herman Kalmu kõneles põhjalikult oma koguduse tööst. Koos pidasime väikese palve ja laulsime ülistuslaulu Jumala auks. Pilistveret külastades käiakse alati kivikalmel, mis mälestab kümneid tuhandeid Eestimaa inimesi, kes küüditamiste tõttu olid sunnitud jätma oma elu Venemaa avarustesse. Koos tegime ka seal ühise pildi ja olime hetkelises leinaseisakus. Edasi kulges tee Viljandi Jaani kirikusse, kus koguduse vaimulik assessor praost Marko Tiitus meid vastu võttis ja samuti põhjalikult nii kiriku ajaloost kui ka tööst rääkis. Meie reisi peamiseks sihtpunktiks kujunes Halliste kirik, kus lausa tuhast (1959 aastal muutis tulekahju kiriku varemeteks) oli nüüdse ärkamiseaegu kirik ülesehitatud ja see jättis meile väga südamliku ja uhke mulje. Oli ju üks julge mees Kalev Raave, kes alustas 1989. aastal taas kiriku ülesehitamist. Võtsime eespalvesse Halliste koguduse käekäigu ja sealse kogukonnaelu.

Sõit oli väga muljeterikas ja päev oli igati kordaläinud.

Reisi kaasa teinud Karl Mäesepp.

Koguduse arenguks

Meie kogudus osutus KÜSK-i 2016. aasta arenguhüppe voorus edukaks ja järgmine aastane periood maist-maini kujuneb aktiivseks koguduse arendamise perioodiks. Eesmärgiks on saada usulist tegevust arendava organisatsiooni kõrval ka sotsiaalse ettevõtluse raames kogukonnale vajalike sotsiaalteenuste pakkujaks. See saab meie jaoks olema oluliseks väljundiks ühiskonda ja kogukonna teenimisse.

Projekti raames koostatakse koguduse arengukava ja hakatakse seda ellu viima, pidades silmas perspektiivi areneda usulise tegevuse kõrval ka sotsiaalvaldkonna teenuseid pakkuvaks mittetulundusühinguks ja sotsiaalseks ettevõtteks, luuakse ja rakendatakse tööle toimiv ja koguduse eesmärke täitev võrgustik piirkonna ettevõtetest, sotsiaalvaldkonna teenusepakkujatest ning kohalikest omavalitsustest. Projekti tulemusena valmib koguduse arengukava ja seda on  asutud ellu rakendama ning loodud võrgustik tegutseb vastavalt koostatud tegevuskavale. KÜSK rahastab meie arenguprogrammi 12 449 euro ulatuses.

Meie koguduse eesmärgiks on  panustada terviklikuma inimese, kokkuhoidvama kogukonna ja inimväärsema ühiskonna arengusse. Käivitunud projekti tulemusena liigume oma eesmärgile loodetavasti suure sammu võrra lähemale.

29. mail teeme peale jumalateenistust projektist, selle eesmärkidest ja selles osalemise võimalustest ülevaate. Kõik vähegi koguduse käekäigust huvitatud inimesed on projekti tegevustes oodatud osalema. Projekti juhib koguduse õpetaja Tauno Toompuu.

Nelipühanädal kiituslauludega

Nelipühanädalal enne kolmainupüha, mil tähistame koguduse nimepäeva ehk templipüha tahame üheskoos palvetada Vana Testamendi psalme ehk kiituslaule. Nädalaga palvetame läbi kõik 150 laulu meie koguduse endise õpetaja Enn Kivinurme tõlkes raamatu “Kiituslaulud” (Rakvere, 2013) põhjal. Alustame igal õhtul kell 18 alates 15. maist ja lõpetame 21. mail. Oled oodatud kuulama ja soovi korral ka lugema.

Nelipühanädala teisipäeval ehk 17. mail kõneleb Enn Kivinurm kiituslauludest ja nende palvetamisest peale palvust ka kirikus pikemalt. Tahame selle nädala vältel palvetada oma koguduse, linna ja maa ning rahva pärast. Nädal lõpeb kolmainupühal 22. mail piiskopliku konfirmatsioonimissaga, kus teenib piiskop Einar Soone ja õnnistame koguduse liikmeteks uued leerilapsed.

Loodame, et see nädal saab olema vaimulikult virgutavaks meie kogudusele ja kõigile inimestele, kes neil õhtutel osaleda saavad. Kui kiituslaulud saavad palvetena omaseks, oleme palvetarkuses taas palju rikkamaks saanud.

Siit saad lugeda kolme aasta tagust uudist “Kiituslaulude” väljaandmisest: http://www.kolmainu.ee/ajaveeb/enn-kivinurme-psalmitolge-on-muugil/

Tähendamisi

Emakeelepäeva eel mõtisklevad vaimulikud Tauno Toompuu, Hermas Lilleorg ning näitleja ja lavastaja Anne Türnpu selle üle, mis keeles kõneleb meiega Jumal.

Kuula ja vaata siit

Maailma Valmistaja. Mõtisklus “Kyrie eleison” palve ainetel

Alates paastuajast oleme võtnud oma pühapäevastel missadel kasutusele uue viisi Kyrie eleison. Järgnevalt mõtiskleme selle palve tähenduse üle.

Kyrie eleison on kreekakeelne palve, mis tõlkes tähendab Issand, halasta või mõnes traditsioonis ka Issand, heida armu. Uues Testamendis, mis ongi kirjutatud kreeka keeles, esineb seda mitmeid kordi. Seal on see Jeesuse juurde tulija palve. Selle palvega tulevad pimedad (Mt 9,27 ja 20,30) ja pidalitõbised (Lk 17,13), oma tütre pärast mures olev ema (Mt 15,22) ja isa, kes ei tea, kuidas aidata oma poega (Mt 17,15). See on valgust näha igatseva Bartimeuse palve, kes kartis, et Jeesus võib temast mööda minna (Mk 10,47).
Algkristlased on iidsetest aegadest palvetanud seda palvet oma jumalateenistustel just kreeka keeles. Põhjus võib olla umbes sama, miks sõnu ma armastan sind lausutakse armastatule tema emakeeles. Ikka selleks, väljendada sügavaimat, et tõlkes midagi kaduma ei läheks. Nii palvetame meiegi Jeesuse juurde tulija palvet keeles, milles see meile esmalt on leitav. Palvetame päris jumalateenistuse alguses. Et ta meist mööda ei läheks.
Kyrie eleison palve jaoks on palju meloodiaid, vähemalt 18. Meie kasutatav viis kannab 11. numbrit ja nime Orbis Factor. See pealkiri on ladinakeelne ja tähendab tõlkes Maailma Valmistaja. Seda kyriet on varasemalt lauldud ka palju rohkemate sõnadega, mis kõik ülistavad Jumalat kui Maailma Valmistajat, kes ometi ei ole meist kellestki kaugel. Ta on Kaastunde Allikas ning inimesele leitav. Sõna eleison osutab justnimelt kaastundele, mis heebrea keeles tähistas ka ema üsas viibimist. Nii lõpebki Orbis Factor kinnitusega, et Jeesuses elab Jumal Püha Vaimu läbi meis, et meie võiksime elada Jumalas. Nii nagu laps oma ema üsas.
Kristuse kesksele kohale selles palves viitab ka meloodia, mis Kristuse poole pöörduvas osas tõuseb kõrgustesse ja muutub intensiivsemaks. Just Kristuses on Maailma Valmistaja inimesele leitav ja kogetav, just Kristus on see, kelle poole meie palve suundub. Viimselt jääb aga ka siin esile alandlik vaibumine, sest iga palve vastus on alati Jumala kättes, sest Tema on maailma ja kõige selles leiduva Valmistaja. Ilmekalt kulgeb sõnas eleison palvetaja teekond e-tähele toetudes samm-sammult kõrgusse, selleks, et jõuda vaiksesse palve vastuse kuulamisse.
Kyrie eleison on Jumala armu usaldava inimese palvetav meditatsioon. Ta teab, et on Jeesuse kaudu Jumala poolt vastu võetud. Just nüüd astub Jeesus tema juurde, just nüüd sünnib kõike muutev kohtumine.
Siit saab kuulata Kyrie eleisonit Youtube`i keskkonnas.

Advendiaja III pühapäeval, 13. detsembril, oli leeripüha.

Rakvere VIII kirikupäevad

6. detsembril 2015 algavad 8. Rakvere kirikupäevad pealkirja all Tegu-Sõna. Seekordne pea kõiki Rakvere kristlikke kirikuid ühendav nädal keskendub sõnade ja tegude ühtsusele. Meie ühiskonnas on esil palju probleeme, mis läehvad inimestele korda ja tekitavad emotsionaalseid reageeringuid. Kogudustena tahame anda sõnumi, et paljude teemade juures on meil reaalselt kõigil võimalik midagi ära teha. Nii toimuvad kirikupäevade raames heategevuslikud ettevõtmised maakonna väiksemates linnades Kundas ja Tamsalus, kõneldakse pagulaste teemal ja konkreetsetest võimalustest midagi reaalselt ära teha ning kogutakse heategevusliku advendilaada abil annetusi Rakvere kristliku kooli toetuseks.
Kirikunädal algab II advendipühapäeval 6. detsembril kell 11.00 jumalateenistusega Rakvere Kolmainu kirikus, kus jutlustab peapiiskop Urmas Viilma. Lähemat infot saab koduleheküljelt www.karmel.ee/kirikupaevad.

Kolmainu kogudus aitab nõrgemaid

Rakvere Kolmainu kogudus liitus projektiga «Täht Idas», mille käigus valmistatakse ja kogutakse kingipakke Jordaania, Egiptuse ja Malta saare põgenikelaagrite lastele.
Lahked inimesed võivad lapsi rõõmustada umbes kingakarbisuurusesse karpi pakitud mänguasjadega. Kampaania jooksul on avatud kogumispunktid, kuhu annetajad saavad tuua valmis pakid, et need sealt esialgu Tallinna ja siis juba edasi Lähis-Ida poole toimetada. Eelmisel aastal korraldati sama üritus Lätis ning kokku annetati 3550 karpi, üle saja karbi oli ka Eestist. Korraldajad loodavad, et tänavu osalevad ürituses kõik kolm Balti riiki ja  annetatud kingikarpide arvu õnnestub kahekordistada.
Kingi võib tuua Kolmainu koguduse noortemajja igal tööpäeval kella 10.00-16.00 või kirikusse pühapäeviti jumalateenistuse eel, ajal ja järel ehk kella 10.00–12.30. Kingipakkide kogumine kestab 30. novembrini.
KUIDAS AIDATA?
1. Võtke kingakarp või mõni teine samas mõõdus karp ja kirjutage peale, mis soost ja millise vanusega lapsele selle saadate. Soovitatavad vanuserühmad on 2–4, 5–9 või 10–14 aastat. Karbi võite kaunistada, kuid ärge pakkige seda kinni. Karp ja kaas peavad olema eraldi ja avatavad.
2. Täitke karp uute asjadega, mis võiksid last rõõmustada: mõni mänguauto või pehme mänguasi, hüppenöör, jojo, pallike, pusle, pliiatsid, kriidid, hambapasta, hambahari, seep, karamellkompvekid, sokid, müts või kindad. Ärge pange šampoone, vedelseepe, plahvatusohtlikke või purunevaid esemeid, šokolaadi, küpsiseid ja kõike muud, mis äratavad näriliste tähelepanu.
3. Annetage võimaluse korral 5 eurot karbi kohta saatmise ja organiseerimise kulude katteks ning toimetage karp kogumiskohta. Jaanuaris saadetekse karbid sihtkohta.
Projekti kodulehekülg: http://www.starintheeast.net/ee
Projekti tutvustav Infobuklett