Eelolev pühapäev 14. veebruaril kannab kirikukalendri kohaselt Esto mihi pühapäeva nimetust. Esto mihi pühapäev kuulub viimase pühapäevana paastuaja eelsesse aega, mis algas Septuagesima pühapäevaga. Seitsmekümnendal päeval enne ülestõusmispüha ja kolm pühapäeva haarav eelpaastuaeg on väga varasesse aega ulatuv traditsioon, millele olevat aluse pannud paavst püha Gregorius Suur (540-604). Teda puudutanud Roomas viibivate kreeklaste komme pidada paastuajale eelnevat paastu. Gregorius mõtelnud, et ega lääne inimesed ei tohiks viletsamad paastujad olla ja kehtestaski lääne riituse jaoks kolmenädalase ettevalmistusaja Suureks Paastuks. Nii on see 1054. a skisma eelsesse aega ulatuv traditsioon ühine praktika täna nii ida- kui läänekirikule. Vatikani II kirikukogu tegi aga liturgiliste reformidega muudatused ka selles vanas tavas ja kaotas paastueelse ettevalmistusperioodi sootuks. Nii on paastuaja ettevalmistusaeg enamikes katoliku kiriku kogudustes ja ka Vatikani II kirikukogu eeskujul liturgilisi reforme teostanud kirikutes nagu nt anglikaani kirikus ja paljudes ingliskeelsetes luterlike kirikute kirikukalendritest kaotatud. Alalhoidlikumas Euroopas aga valmistuvad luterlased Suureks Paastuks alates Septuagesima pühapäevast ja nõnda teeme meie tänu Soome kiriku lektsionaariumi ustavusele vanakiriklikule teemaderingile ka Eestis.
Quinquagesima pühapäev ehk viiekümnes päev enne ülestõusmispühi on saanud omale teise nime introituspsalmi ladina keelsetest algussõnadest: Esto mihi in Deum protectorem, et in locum refugii, ut salvum me facias: quoniam firmamentum meum et refugium meum es tu: et propter nomen tuum dux mihi eris, et enutries me. Ps. In te, Domine, speravi, non confundar in æternum: in iustitia tua libera me et eripe me.
Otsetõlge ladina keelest kõlab pisut teisiti kui meie viimases piiblitõlkes olev translatsioon: Ole mulle kaitsjaks Jumalaks ja pelgupaigaks, et Sa mind päästaksid: sest Sa oled minu tugi ja varjupaik: oma nime pärast oled Sa mu juht ja Sa toidad mind. Ps. Issand, Sinu peale ma loodan, ma ei jää igavesti häbisse: oma õiguses vabasta mind ja päästa mind (Ps 31,3-4 ja 2). Meie tänases propriumis on päeva psalmile lisatud salmid 5 ja 6, mis ei ole teadaolevalt Esto mihi pühapäeva juurde kuulunud.
Selle pühapäeva põhiteemaks on armastus. Meie kiriku käsiraamatu 1. lugemisaasta järgib üsna lähedaselt vanakiriklikku lektsionaariumi, mille kohaselt on Esto mihi epistliks armastuse kiituslaul Pauluse esimesest kirjast korintlastele (1Kr 13). Evangeeliumis Lk 18,31–43 kohtub aga Jeruusalemma suunduv Jeesus Jeeriko väravas pimeda Bartimeusega, kelle hüüe "Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale", on omamoodi uustestamentlikuks järjeks Vana Testamendi palvetaja anumisele: "Ole mulle kaitsjaks Jumalaks". Seejuures näib nende kahe teksti omavaheline seostamine olevat ürg-kristlik traditsioon. Sellele viitab juba Augustinus, kes ühes oma paastuaja alguse jutluses just Bartimeuse lugu ja 1Kr 13 koos vaatleb.
Nii seisame juba praegusel liturgilisel perioodil Kristuse kannatusteele väga lähedal. Vanas rooma riituses lõpetati juba Septuagesima pühapäevaga missal halleluuja laulmine, kuigi gloria ja laudamus olid kasutusel veel kuni tuhkapäevani. Samm-sammult liigume selle suure ja kogu maailma vakatama paneva sündmuse suunas, mille läbi saab ilmsiks kõikvõitev ja tegelik armastus. Esto mihi pühapäevaga oleme sellele lähemal kui varem. Juba kolme päeva pärast saabub tuhkapäev ja algab Suur Paast. Nii on seda viimast pühapäeva enne paastuaega nimetatud ka paastupühaks. Õigusukirikus kannab see pühapäev piimast loobumise pühapäeva nime ja osutab, et esmaspäevast alates hakatakse paastureegleid järgima täie rangusega ehk siis loobutakse toidulaual kõigest loomsest. Paastumise alguse mõtet kannab omal moel ka pühapäeva prohvetilugemine Jesaja raamatust, kus juba antakse juhtnöörid õigeks ja Jumalale meelepäraseks paastuks (Js 58,1-9). Ja viimselt väljendab lähedust Kristuse kannatusteele pühapäeva teema "Jumala armastuse ohvritee".
Esto mihi pühapäeva eriline mõõde seisneb selles, et me juba seisame koos Bartimeusega Kristuse kannatustee lävel ning ristikogudus alustab koos Jeesusega teed risti ja ülestõusmishommiku poole. Koos Bartimeuse ja kõigi eelläinud palvetajatega hüüab kogudus Jeesuse poole: "Ole mulle kaitsjaks, halasta minu peale!"
