10. ja 11. juunil kell 21.00 ja 13. juunil kell 14.00 etendub Eestis esmakordselt Pedro Calderon de la Barca (1600-1681) kuulsamaid autosakramentaale "Suur maailmateater".
Lavastaja Tiit Alte juhendamisel võtavad oma rolle elunäidendi miniatuurses vormis etendada Tauno Toompuu (Autor), Margus Grosnõi (Maailm), Indrek Saar (Kuningas), Kadri Mägi (Kasinus), Märt Jakobson (Armu Seadus), Marika Mesipuu (Ilu), Kaido Veski (Rikas), Heini Reiman (Põllumees), Uno Trumm (Vaene) ja Marju Metsman (Hääl). Heliloojaks ja muusikaliseks kujundajaks on Toomas Rannu. Kunstnik Jule Käen.
Lavastust toetavad Rakvere Linnavalitsus, Hispaania Suursaatkond ja Eesti Kultuurkapital. Nõuandjatena aitavad Lembit Peterson ja Ülle Lichtfeldt. Abi osutab Rakvere Teater.
Esmakordselt teatrilavastuse toimumispaigaks saav Rakvere Kolmainu kirik mahutab igal etendusel 300 inimest. Piletid hinnaga 100 ja 75 krooni müügil Piletilevi müügipunktides ja koduleheküljel . Samuti on piletid müügil 1 tund enne etenduse algust kohapeal (kui kohti jätkub).
Euroopa barokkdraama geeniuse, hispaanlase Pedro Calderon de la Barca (1600-1681)kuulsaimate teoste hulka kuulub näidendi „Elu on unenägu“ kõrval autosakramentaal „Suur maailmateater“ (Lavastatud arvatavalt 1636). Autosakramentaal on hispaania“kuldajastu“(XVI-XVII saj) teatri ja kirjanduse üks kõige omapärasemaid žanre. Sel renessansis sündinud, religioosse sisuga lühinäidendis ei puudu lähedus Euroopa hiliskeskaja draamaliikide, vanatestamentliku müsteeriumi ja allegoorilise moraliteega.Calderon viib autosakramentaali täiuslikkuseni, muudab selle miniatuuržanri osaks oma filosoofilises draamas. Tema autosakramentaalid on ühtlasi barokse allegooria esindusnäited Euroopa kirjanduses.
„Suur maailmateater“ kehastab Calderoni 80 autosakramentaali seas erilist teatriimet. Calderon mitte ainult ei too näidendisse näidenditegemist, vaid loob illusiooni teatri ja elu täielikust kokkulangemisest – sellest et kogu inimelu on teater ja keegi meist ei esinegi teisiti kui ajutise näitlejana suurel maailmalaval. Näidendi lavastaja, Autor, on muidugi Jumal, kuid Calderon ühendab vaimukalt teose taevaliku mõõtme täiesti vahetu ja konkreetse ajaloolise teatritegemisega, kus autor on tema ise, Calderon – taevaliku Autori ja Maailama endagi looja. Tundub võimatu, et keegi suudaks teatrilavale 1-vaatuselises näidendis haarata kogu inimkonna loo, kuid Calderon saab sellega hakkama.
Tema üheaegselt religioosse, eksistentsiaalfilosoofilise ja surmatantsuliku autosakramentaali Armulaual ülistatakse Leiba, mis on Jumala ihu – kõiksus, mille müsteerium hõlmab nii taeva, maa kui ka põrgu. Autor, Leib ja Armastus on üks ja seesama Calderoni suures maailmateatris, mille etendus jätkub.
